Comments

Ületab limiiti

Pühapäeval, 22. märtsil võtame ette pikema sõidu Peipsi kanti. Tagasiteel otsustame läbi käia kohalikust "maapoest", et vanematele tuttavatele piima viia ja endale veidi söögipoolist soetada.

Kuna ei ole seda käiku plaaninud, et ole mu kotis ka latekskindaid. Sisse astudes desovahendit ei märka. Kas polnud või oli silma alt liiga hästi ära peidetud. Võtan järjest kinni külmkapi uste käepidemetest - et võtta piima, et võtta hapukoort, et võtta jogurtit. Täpselt samamoodi palja käega kui üks enne mind ja järgmine poekülastaja kohe pärast mind. Katsun kilekotirulle, sest kuhugi tuleb pirnid panna. Kassasse jõudes võtan kraami jaoks paberkotid, sest kuskilt meenub, et paberkotil pidi vist viirus vähem aega eluvõimeliseks jääma kui plastikul.

Arve tuleb 38 eurot. Jõuan juba rõõmustada, et viipemakse limiiti tõsteti 50 peale. Aga kaardimakseautomaat teatab mulle lakooniliselt "ületab limiiti". Pettun, lükkan kaardi sisse ja vajutan PIN-koodi nuppe. Pakime kõik asjad kottidesse ja istume autosse. Desovahendit ka ei ole. Meenub artikkel, kus sama kandi rahvas kurtis, et suurel seltskonnal sümptomid, aga kahjuks ei testita.

Ja siis vajub üks juuksesalk silma...
Sellest päevast hakkan juukseid väga mitteminulikult patsis kandma.

Jätame tuttavate juures koti piimaga välja ja räägime üle vajaduse pakendid üle pesta või vähemalt ööpäevaks puutumatult "settima" jätta. Parem liiga ettevaatlik, kui...

Tunnen end ebamugavalt kuni olen saanud kodus käed seebi ja sooja veega ära pesta. Ja rohkem läbimõtlemata poeskäike enam endale ei luba.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Räägi julgelt kaasa!

© Eveli veebipäevik | Platvorm: Blogger | Autor: Eveli Pung (evelipung@gmail.com) | Kujundus: Josh Peterson ja Eveli Pung