Rõõm enne vaikust

Autor: Eveli | märts 18, 2020 | Lisa kommentaar (0) | Eelmine postitus

1. märts. Olen just jõudnud rongiga Prantsusmaalt Lille-ist Belgiasse.

Nädalavahetuse linnapuhkus hakkab läbi saama. Tuju on hea, jalutame reisikaaslastega Brüsselis linnapeal, söön maailma kõige maitsvamat Belgia vahvlit ja lõpetame õhtu Deliriumi baaris. Siiski Belgia õlled, mõnus! Imestan, et isegi pühapäeva õhtul on baarid rahvast täis.

Esmaspäeva varahommikul sõidame rongiga lennujaama ja sätime end värava juures ootele. Mainin reisikaaslastele, et olen kogu reisi peale kokku näinud ainult 6 maskiga inimest. Nii Prantsusmaal, Belgias kui ka Eestis on sel ajal üksikud kinnitatud koroonaviiruse juhtumid.

Väravast transpordibussi jõudes märkan, et ühel noorel tüdrukul on jube paha olla. Igaks juhuks oksendab ta enne bussi astumist veel lennujaama alale, enne kui paberkoti pihku pigistab ja koos emaga bussi tuleb. Tunneme kõik mõttes kaasa ja samas loodame, et seda jubedat kõhuviirust ise külge ei saa. Mis saaks olla hullem kui üks vastik kõhuviirus...

Lennukis selgub tõsiasi, et tüdruk istub minust kaks rida eespool. Piisavalt lähedal, piisavalt kaugel.

Tagasilend on vähemalt 90% täituvusega. Sõbrad istuvad eespool, mina võrdlemisi taga ja imekombel üksi kolmeses reas. Päike paistab, soe ja mõnus on olla. Loen telefonist raamatut, milleni ma muidu kuidagi ei jõua kui ainult pikemate lennureiside ajal.