Rahu, ainult rahu

Autor: Eveli | märts 23, 2020 | Lisa kommentaar (0) | Eelmine postitus

Loomeinimesed küsivad sotsiaalmeedias, mida kõike me nüüd vaba ajaga peale hakkame. Ja siis postitavad kogutud vastuseid: teen joogat, loen raamatuid jne.

Kõigepealt vihastan. Mis kuradi vaba aeg? Paljud peavad jätkuvalt füüsiliselt tööl käima ja need, kes saavad kodukontorisse jääda, peavad samuti tööülesanded samas mahus & kehvemate vahenditega (väiksem monitor, aeglasem ühendus ja mida kõike veel) ära tegema!

Aegamööda mõistan, et olen esialgse reaktsiooniga ülekohtune olnud. Vägagi okei on avada end mõttele tegeleda vajalike ja lihtsalt mõnusate asjadega, mis kiire elu kõrvalt unustusse vajunud.

Kuigi minu teekond kontorisse ja sealt koju on võrdlemisi lühike, tunnen siiski kodukontori puhul võitu ajas. Kahtlustan, et võib-olla aitab ainuüksi mõttest, et aega on rohkem. Igatahes avastan, et lõunapausi ajal ja peale tööd on järsku aega digipilte sorteerida, jooga hingamisharjutusi õppida, sahtleid koristada ja isegi üks rõõmsates värvides randmesoojendaja heegeldada. Teen juustuküpsiseid. Kõik need tegevused aitavad rahulikku meelt hoida. 

Diskleimer: mul ei ole kodus väikseid lapsi. Mõistan hästi, et see on paljude jaoks paralleelmaailm, millest kõnelen.

Kuigi sotsiaalsus on vahva ja annab õigetes oludes energiat juurde, siis olgem ausad, teistpidi on see ju väsitav ka. Oleme nii harjunud rabelema ja tempot tegema, kõiges kaasatud olema. Seniks kuni jalga gaasipedaalilt maha ei võta, tundub end koju isoleerimine talumatu piinana. 

Jah, suure tõenäosusega ei suuda me vältida probleeme, mida lahendada, raskeid otsuseid, mida vastu võtta ja pusasid, mida lahti harutada. Aga tuleb lasta tempo alla, rahuneda. 

Igaüks oskab kohe nimetada mitu asja, mis läksid praegu keerulisemaks. Aga mis muutus uue elukorraldusega paremaks? Võib juhtuda, et häid asju märgates muutub ka koduseinte vahel olemine ja edasi toimetamine kontrolli all olevaks ja võimalik, et suisa mõnusaks.