Lähikontaktne.
Terviseameti koroonadetektiiv sai ainuüksi mu "tere" toonist juba aru, et juba tean, et olen. Iseenesest vahva, et neil nende lõputute kõnedega on nii hea intuitsioon välja kujunenud.
Kui kevadel ei saanud segaste sõnumite pudrust miskit sotti, siis nüüd oli ilus tunda, kuis protsessid on paika loksunud. Esimene kõne, e-mail infoga, 10. päeva testi broneerimine, test, tulemus SMS-iga.
Nõnda ma siis jõuluhommikul kell 8 järjekorras ootasin, pigem uudishimu kui kartusega. Ei olnud valus, ei olnud isegi vastik. 3 + 3 sekundit pulgaga, 5 sekundit, et nina ehmatusest üle saaks ja oligi kõik. Häid pühi, tublid meedikud.
Mõtlen, et võib-olla läks isegi hästi. Püsisin kodus, jätsin vahele kõik jõuluostlemised ja kohtumised. Elasin aeglasemalt. See on selline luksus, mida tänapäeval harva saab ja siis on justkui eriti mõnus. Ja tundub, et keegi või miski hoidis mind. Minu panus on D-vitamiini tilkadel, mida olen septembrist saati võtnud. Aga no igatahes.
Negatiivne.
Jõulud said veidi hiljem jõululiselt tähistatud. Jalutuskäik lumises rabas. Sõit kõrvalteede talve võlumaal.
Lähedane on haiglas ja külastada ei saa, aga muretseda saab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Räägi julgelt kaasa!