Autor: Eveli
| mai 06, 2020 |
Lisa kommentaar (0)
| Eelmine postitus
Mõned asjad ei muutu ka kõige eriskummalisemalt kulgenud aastal. Näiteks see, kuidas esimene intensiivne päike nina punaseks kõrvetab või kuidas esimest korda paljast varvast muru sisse pista on ütlemata mõnus.
Värske soolakurk maitseb ikka jumalikult. Ja roosad kirsiõied panevad heldima.
Eelmisel nädalavahetusel võtsin esimese kohvi vastavatud välikohvikus. Päike pimestas, päikeseprille ei olnud, must pluus + must pusa + must jope oli kõige halvemini valitud combo maailmas üldse. Aga ikka oli hea.
Ja üle pika aja tekkis tahtmine kanda midagi värvilist, vahvat, läbimõeldut. Oma igapäevase Xenomorph Alieni t-särgi asemel, mis on nädalatega päris armsaks saanud.
Tartu on viimastel aastatel palju kasvanud. Lodjakoda hakkab valmis saama ja Delta hoone jõetrepid on eriti mõnus koht istumiseks, jutustamiseks ja päikese nautimiseks. Inimesi on piisavalt ja piisavalt vähe, et avalikus ruumis oleks mõnusalt lahe jalutada. Mõtlen neile, kes peavad koroonaviiruse piirangute tõttu elama väikestes 16 m2 korterites ja väljuda ei saa või peavad tänavaid tuhandetega jagama. Meil on ruumi ja rõõmu.
Vaikselt hakkavad ka piirangud leevenema. Ootan huviga, millisesse maailma jõuame kahe nädala pärast. Misiganes ka saab, we'll make it work. Lihtsalt vahepeal tuleb endale meelde tuletada asju väiksema traagikaga võtta.
Aga kinno tahaks ja popcorni üüratu koguse soolaste maitseainetega ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Räägi julgelt kaasa!